Kohila kogudus

Kes me oleme?

Kogudus on inimeste kogum, kes usuvad Jumalat ning kes käivad omavahel tihedalt läbi, et koos palvetada, õppida Jumalat paremini tundma, üksteist julgustada ning jagada välja Jumala armastust kogukonnale, kelle keskel elatakse.

Kogudust võrreldakse tihti ka perekonnaga – sinna kuuluvad nii lapsed, noored kui täiskasvanud ning igaühel on koguduses oma koht, ülesanded ja roll.

Inimeste lood

Ajalugu

2024
5.mai
Kohila koguduse pastor on Erki Tamm

Alates 5.maist 2024 on Kohila koguduse pastoriks Erki Tamm. Pildil koos abikaasa Riinaga.

2017
Pastor Siilas Kask

2017. aasta suvel valiti koguduse pastoriks Siilas Kask.

2009
Kohila kogudus 100

2009. aastal tähistati Kohila koguduses 100. juubelit. Meeles peeti koguduse “sambaid” – üle 50 aasta koguduse liikmeks olnuid. Külalisjutlustajaks oli kutsutud

1993
Pastor Viljar Liht

1993. aasta sügisel valis Kohila kogudus oma karjaseks koguduse esimese pastori Priidik Prooso
tütretütrepoja Viljar Lihti. Ta teenis kogudust pastorina kokku 25 aastat.

1984
Pastor Helari Puu

1984. aastal sai koguduse uueks pastoriks Helari Puu ning oli seda kuni 1993. aastani. Tema pastoriks olemise ajal elas Kohila kogudus läbi suure tõusu, sest sellesse aega langes ka Eesti taasiseseisvumine ja uus ärkamisaeg.

1941
Pastor Kaljo Raid

astal 1941 valiti koguduse pastoriks Kaljo Raid (sündinud 11.detsembril 1918 Viljandis, surnud 29. juulil 1995 Tartus), kes oli äsja lõpetanud Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari.

Tema üheks unistuseks oli, et ta tahtis elada suure maantee ääres ja olla inimeste sõber, mis teostus. Teda meenutavad hea sõnaga kõik ta kaasaegsed ning mälestuseks Kaljo Raidile, kes teenis Kohila kogudust üle 40 aasta on Kohila koguduse aias avatud tema pink. 

1923
Koguduse hoone valmimine

Koguduse kasvades jäid Siimu talu toad kitsaks, mistõttu kogudus otsustas 1922. aastal ehitada palvemaja Kohila alevisse raudteejaama juurde.

1920
Pühapäevakooli algus

oguduse juurde asutati pühapäevakool, kus lastele anti esimesed teadmised ristiusu põhitõdedest. Esimesteks pühapäevakooli õpetajateks olid Alma Kallis (neiupõlvenimi Prooso, 1899-1962), Eduard Uudam (1891-1963), Anna-Marie Prooso, Hilda-Elisabeth Rets (neiupõlvenimi Reinsaar, sünd 1910), Magdaleena-Rosalie Aabram (1905-1982) jt.

1909
Koguduse registreerimine

1909. aastal registreeriti kogudus ametlikult iseseisvaks Kohila Baptistikoguduseks ning Priidik Prooso kinnitati selle vaimulikuks juhatajaks

1905
Kohila koguduse eellugu

ohila koguduse tekkimise eelduseks said 1905. aasta revolutsiooni sündmused. Karistussalgad olid Kohila vallamaja juurde kokku toonud ümberkaudseid ülestõusust osavõtjaid, aga ka neid, keda oli siia toodud valesüüdistuse tõttu. Kasakapealiku ja parunite otsusega anti vallamajas meestele ihunuhtlust. Keppidega läbipekstud mehed lamasid vallamaja põrandal, oigasid ja hüüdsid Jumala poole. Seda vaatepilti näinud noor taluperemees Priidik Prooso (1877-1952) oli vapustatud. Ta läks Kapa männikusse, langes põlvili ja palus: “Jumal, päästa mu sõbrad!” Siis otsis ta sidet usklikega Tallinnas.

Alguses hakati koosolekuid pidama Kurtna küla Kopli talus, kuid peagi alustas Priidik Prooso koosolekute pidamisega Kohila lähedal asuvas Siimu talus. 1906. aasta nelipühade paiku ristiti esimesed usklikuks saanud inimesed. Asutati kogudus, noor Priidik Prooso valiti kogudusevanemaks. Esimesteks Jumala Sõna kuulutajateks olid Johannes NeufeldtOtto Kasemets ja Hans Krabi. Viimati nimetatu mõju Kohila kogudusele tema algaastatel oli eriti suur. 1906. aasta lõpuks tõusis usklike hulk kahekümne üheni, ja seda hoolimata sellest, et tsaarivõimud takistasid korduvalt koosolekute pidamist. Koosolekuid peeti siis vabas looduses, metsades ja küünides.

Usu küsimused

Piibel ehk Jumala sõna on Jumala poolt antud sõnum kogu inimkonnale. See on kirja pandud inimeste poolt Jumala Püha Vaimu juhtimise läbi. Piibel on kristlase uskumuste ja elu aluseks.

Kristlaseks saamine tähendab seda, et inimene teeb valiku uskuda Jumalat, palub Jumalalt oma patud andeks, tunnistab Jeesust Kristust oma isikliku päästjana ning ta saab ristitud. Ristimise loomuliku jätkuna toimub ka kogudusega ühinemine.

Jeesus Kristus on Jumala Poeg (Jumala Kolmainsuse üks võrdne osapool lisaks Isale ja Pühale Vaimule), kes saadeti meie maailma inimese kujul ligikaudu 2000 aastat tagasi. Ta elas veatut elu ning andis ennast täiusliku ohvrina kogu inimkonna eksimuste eest, et kõik, kes temasse usuvad võiksid olla õigeks mõistetud ja suhtes Jumalaga. Selle lepingu märgiks suri ta ristil ning tõusis kolm päeva hiljem surnuist üles, demonstreerides sellega oma jumalikkust ning võimu patu ja surma üle. Pärast seda lahkus ta maa pealt tagasi taevasse, kus ta valitseb kogu loodu kuningana.

Maailmas ei ole elanud mitte ühtegi inimest, kes poleks iial teinud ühtegi eksimust. See tähendab, et oma eksimuste tõttu oleme me lahutatud täiuslikust Jumalast ning et olla tema ees õigeks mõistetud, vajame, et keegi maksaks kinni meie eksimuste hinna. Ainus, kes seda teha saab, on Jeesus Kristus, kes andis oma täiusliku elu selleks, et igaüks võiks saada päästetud. Kuigi see pääste on tasuta kingitus Jumalalt, siis peame me tegema teadliku otsuse selle vastu võtmiseks. See otsus on lahutamatult seotud ka sooviga tunnistada Jeesust oma elu kuningana. Päästetud saamine on kõige parem ja olulisem otsus, mida inimene oma elus teha saab. Loe rohkem selle otsuse tegemise kohta siit: päästetud saamine.

Kui me teeme otsuse usaldada Jeesust enda päästja ja kuningana, siis sel momendil oleme me õigeks mõistetud Jumala ees ning tema Püha Vaim tuleb meie sisse elama. Jeesus andis meile selle otsuse väljendamiseks ristimise kui sümboli, mis ei ole tingimus päästetud saamiseks, vaid selle lahutamatu osa avaliku usutunnistusena.

Tihti arvavad inimesed, et kristlusega kaasneb reeglite kogum, kuid tegelikult on asi lihtne. Jeesus ütles, et kogu seadus on võetav kokku kahes käsus – armastada oma Jumalat kogu oma südame, mõistuse, hinge ja jõuga ning armastada inimesi enda kõrval nagu iseennast. Kui me kedagi armastame, siis me tahame talle parimat. Samuti armastab Jumal meid ja tahab ka meile parimat ning selleks on tal inimeste jaoks plaan, mis vahel võib tunduda raske, kuid mida järgides võime olla õnnelikud. Kui me sellest plaanist kõrvale kaldume, siis ei armasta Jumal meid seetõttu vähem, ent kui meie Jumalat tõeliselt armastame, siis anname omalt poolt parima, et seda plaani ellu viia. Usk Jeesusesse annab meie elule selge eesmärgi, lootuse ja tõe aluse, millele toetudes igal päeval parimaid otsuseid teha.

Me usume, et kuigi maine elu saab kõikide inimeste jaoks ühel hetkel otsa, on Jumal loonud meid igavese elu jaoks. Pärast maist elu mõistab Jumal kohut kõikide inimeste üle ning sellest hinnangust sõltub, kas me veedame oma igaviku õnnelikult koos Jumalaga või õnnetult lahus Jumalast igaveses hukatuses. Lõplik kohtumõistja meie elude üle on Jeesus, kuid tema enda tõotustele tuginedes teame, et kui me oleme siin maises elus teda oma päästjaks ja kuningaks tunnistanud, siis ootab meid ees ka terve igavik koos temaga.  

Kogudus on inimeste kogum, kes usuvad Jumalat ning kes käivad omavahel tihedalt läbi, et koos palvetada, õppida Jumalat paremini tundma, üksteist julgustada ning jagada välja Jumala armastust kogukonnale, kelle keskel elatakse. Kogudust võrreldakse tihti ka perekonnaga – sinna kuuluvad nii lapsed, noored kui täiskasvanud ning igaühel on koguduses oma koht, ülesanded ja roll.  

Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, mille nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist. See viitab sellele, et baptistlikes kogudustes ristitakse täiskasvanuid mitte lapsi, kuna täiskasvanuna ristides on tegemist inimese enda teadliku valikuga uskuda Jumalat ja Jeesust Kristust. Baptistide usulises praktikas on olulisel kohal inimese isiklik suhe Jumalaga läbi Piibli lugemise ja palve ning kiriku ja riigi lahushoitus.

Põhjuseid, miks maailmas on nii palju erinevaid konfessioone, on erinevaid. Üheks on see, et inimesed üle maailma on väga erinevate kultuuriliste taustade aga ka isiklike omapäradega. Ühtede lähenemine elule on analüütiline ja korrapärane, teistel rohkem loominguline ja emotsionaalne. Ühed väärtustavad rohkem omaette mõtisklemist, teised sotsiaalsust ja kogukondlikkust. Kuigi vormides ja väljenduslaadides võivad kogudustes olla suured erinevused, siis kristluse seisukohalt on need erimeelsused teisejärgulised. Kõiki kristlikke kogudusi maailmas ühendab:

  • usk Jumalasse (Isasse, Poega ja Püha Vaimu)
  • usk sellesse, et kõik inimesed on patused ja vajavad Jumala päästvat armu
  • usk sellesse, et Jeesuse kaudu võime me saada uue ja igavese elu
  • usk Piibli autoriteetsusesse